Ventilatsiooni osatähtsus hoonetes on tõusnud väga aktuaalseks. Ventilatsiooni kaudu lahkub küll  majast palju soojust, kuid ilma õhu liikumiseta ei saa kuidagi hakkama. Oluline küsimus ongi, kuidas majas panna ventilatsioon efektiivselt toimima ning muuta hoone terviklikult energiasäästlikuks.

Korterelamuid renoveeritakse järjest rohkem, kuid tihti on puudu jäänud teadmistest tervikliku renoveerimise osas . Maja on küll soojustatud ning ka küttesüsteemi on tasakaalustatud, kuid hoone ning inimese tervisele oluline ventilatsioon on täiesti plaanidest välja jäänud. Samuti puudub terviklik tagasiside – kui palju see maja siis praeguste energiahindade juures säästab? Kui uurida maja energiabilanssi, siis ventilatsiooni kaudu lahkub majast soojust 27-36%, välisseintest 17-21% ja akendest 15-25%.  Need numbrid põhinevad nii Eesti kui Soome erinevatel uuringutel (Joonis 1).

Joonis 1. Kuhu kaob soojus?

Ventilatsioon peab aga hoolimata kuludest majas olema, sest ilma õhuta saab inimene elada maksimaalselt kolm minutit. Elu jooksul hingab inimene 500 miljonit korda ja sellest 2/3 siseruumides. Veelgi hullem lugu on siis, kui rumaluse tõttu puudub majas üldse ventilatsioon. Elamute renoveerimisel on vahetatud aknad, soojustatud välisseinad, aga õhuaugud on jäetud puurimata. See tähendab seda, et pärast renoveerimist on maja pandud „kilekotti“, kus hoone ei saa enam hingata. Sellise renoveerimise tagajärjel hakkab maja üleliigsest niiskusest hallitama. Ventilatsiooni tähtsus oli iseenesest mõistetav tõde püramiidide ehitajatele vanas Egiptuses. Nad teadsid, et õhk peab liikuma. Peagi näeme seda, kui värskelt renoveeritud majadesse hakatakse õhuauke puurima. Aga sellest tegevusest on ka vähe abi, kui ei kontrollita, kas korterites ka väljatõmbe avad ja lõõrid olemas on või on remontide käigus need kinni pandud ja köögimööbel ette paigaldatud.

Loomulik ventilatsioon on kontrollimatu. Mida pikem on õhukorsten ja külmem ilm, seda rohkem soojust lahkub majast. Talvekuudel on ventilatsioon üledimensioneeritud ja seega ebaefektiivne. Suvekuudel aga on maja ventileerimine olematu. Väikese liigutusega on aga võimalik teha nii, et maja hingab ühtlaselt nii suvel kui talvel ja on ka energiasäästlik. Üks hea võimalus on lahendada ventilatsioon soojustagastusega soojuspumba abil. Ehk ventilatsioon lahendatakse majas soojusvaheti ja soojuspumba abil, mis omavahel ühendatud torustikuga juhib soojusenergia tavaliselt katusel olevast soojusvahetist soojussõlmes olevale soojuspumbale.

Hoonest väljuva õhu soojusenergiast võime rohkem kui poole taaskasutada soojustagastussüsteemi abil.  Ventilatsioonist kogutud soojusenergia taaskasutatakse soojuspumpade abil maja kütte- ja sooja tarbevee tegemiseks.  Seeläbi väheneb kaugküttest ostetava kalli kütteenergia vajadus. Alljärgneval joonisel on toodud ventilatsiooni tööpõhimõte: Värske õhk juhitakse igasse magamistuppa ja elutuppa (kollane nool), hingatud õhk väljub köögist, WC-st ja vannitoast (must nool, joonis 2).

Joonis 2. Ventilatsiooni tööpõhimõte.

Internetipõhine soojussõlme juhtimine hoonetes pole mugavus, vaid vajadus

Eesti kortermajade elanikud kulutavad oma küttekuludele oluliselt rohkem raha kui keskmine Euroopa inimene, sest meie 20 000 korrusmajast väga suur osa on remontimata ega kasuta katelde, boilerite, soojuspumpade ja ventilatsioonisüsteemide juhtimiseks kaugjuhitavat automaatikat.

Tänapäeval on loomulik, et igal lapsel on taskus nutitelefon, kuid omaniku rahakotti säästva kaugjuhitava soojussõlme automaatika peale ei mõelda. Mida enam lisatakse majale tehnosüsteeme soojus- ja ventilatsiooniagregaatide näol, seda enam kasvab energiat säästvate automaatsete juhtimissüsteemide osatähtsus. Lisaks suurepärasele  tehnoloogiale tuleb osata energiat ja selle vajadusi õigesti juhtida, sest näiteks ventilatsiooni kaudu lahkub majast väga palju sooja ja sellega köetakse lihtsalt õhku.

Üks kraad õhutemperatuuri vähendamist toas hoiab soojusbilansilt kokku 5%. Selleks aga, et toatemperatuuri toas ühe kraadi võrra langetada, peab sooja pealejooksu torus vähendama keskmiselt neli kraadi. Lisaks tuleb meeles pidada, et muudatuse elluviimine ehk kraadide alanemine soovitud temperatuurile torustikus võtab aega umbes kaks ööpäeva. Kuidas saab seda spetsiaalse automaatikata välja arvutada? Tõenäoliselt ei saagi, sest soojussõlme eest vastutav füüsiline inimene ei suuda reaalselt iga päev olla valmis reguleerima tehnoloogiat nii katlamajas kui ka katusel asuvates soojusvahetites, ventilatsiooniseadmetes, boilerites ja muudes seadmetes. Seega pole internetipõhine automaatika tänapäeval enam mitte mugavus, vaid vajadus.

Eesti probleem on ülekütmine

Paljudele Eesti inimestele läheb korda energiasääst ja nad on väga huvitatud innovatiivsetest energiasäästuvõimalustest. Väga head vastukaja on saanud Ouman OY spetsiaalne automaatika juhtimissüsteem Ouflex, mis seob omavahel erinevate tootjate seadmed ning aitab vältida ülekütmisest tulenevat ülemaksmist. Kuigi Eestis ei ole veel automaatika kaugjuhtimine nii populaarne kui Soomes, on meie esimesed kogemused on näidanud, et inimesed tunnetavad kiirelt küttearvete vahet.

Miks eelistada kaugjuhtimist senisele süsteemile? Võtmesõnaks on loomulikult kokkuhoid ja energiasääst. Füüsiliselt kohal olles suudab üks inimene teenindada korraga üht soojussõlme, kuid arvutis on maja haldajal võimalik optimeerida kõrgeid küttekulusid kas või sajal hoonel päevas. Meie programmis on koheselt näha, millise temperatuuriga õhk torudesse tuleb ja sealt lahkub, millise kiirusega töötab mootor, kui mustad on filtrid, kui palju võtavad mootorid energiat, millises seadmes on probleemide korral viga või milline osa on amortiseerunud. Lisaks salvestatakse programmis kogu info – kes viimati ja mida reguleeris ning millised tulemused sellel olid. Ajalooliselt algas majade kütteperiood siis, kui Tallinna Küte AS kütma hakkas. Täna võib küttehooaeg alata ka siis, kui jaanipäeval on vaid kümme kraadi sooja või erakordselt sooja oktoobri puhul alles novembrist.

Profener OÜ ja Automaatika Center OÜ

Ouman OY on orienteeritud Baltimere riikidele ja tegeleb energiasäästu ja hooneautomaatikaga. Eestis on Ouman OY partneriks Profener OÜ ja Automaatika Center OÜ, kellega tehakse väga tihedat koostööd keerukate energiasäästu- ja kontrolllahenduste osas. Oleme asutajaliikmed Eesti Energiasäästu Assotsiatsioonile. Meie meeskondade pikaajalise tegevuse vältel oleme tänaseks teenindamas Eesti turgu individuaalsektoris, kortermajade ja suuremate objektid sektoris (Profener OÜ) ning spetsialiseerunud ka hooneautomaatikale ja energiahalduse teenusele (Automaatika Center OÜ). Oleme astunud taas sammukese edasi pakkumaks kliendile parimaid terviklahendusi. Tehnika areng on jõudnud punkti, kus eri tootjate soojuspumbad on võrdselt töökindlad ja efektiivsed. Seega pole nii väga oluline millise tootja „kast“ valida, vaid olulised on teadmised, kuidas lahendada kogu küttesüsteem. Milliseid energiaallikaid valida, kuhu ja kuidas soojuspumbaga toodetud soojus rakendada jne. Suurt rõhku oleme pannud ka toote automaatikale. Meie viimased lahendused on kõik üle interneti jälgitavad ja reguleeritavad. Ka tulud ja kulud on igapäevaselt näha arvutis või nutiseadmes.

Täpsem informatsioon automaatika juhtimissüsteemi Ouflex kohta telefonil 5620 4545, e-postil info@profener.ee või kodulehtedelt www.profener.ee ning www.ouman.fi. Samuti Ouman OY ja Profener OÜ renoveerimise koolitus- ja infokeskusest Tallinnas Sõpruse pst 202.

Tere tulemast!